Ravimid vees

bac

Kuna meie keha kasutab tarvitavatest ravimitest väga väikest osa, siis läheb umbes kolmandik igast tabletist tualetist alla. Nii jõuab igal aastal heitvee kaudu Läänemerre umbes 2200 tonni erinevaid ravimijääke. Ravimite sattumine merevette on tingitud puhastussüsteemide võimetusest püüda kinni peent tehiskeemiat. Ravimite osakesed aga jõuavad veest tagasi meieni näiteks kala süües.

Ravimid kahjustavad veekeskkonna ökosüsteemi

Kõige enam satub vette ravimijääke haiglate, vanakodude, farmaatsiatehaste, põllumajandusettevõtete jms heitvee kaudu. Siiski peame ka endale otsa vaatama, sest ka inimeste poolt valesti käideldud ravimid, mida kiputakse kas niisama ära viskama või tualetist alla laskma, on probleemiks. Ravimijäägid võivad suurendada ravimiresistentsust ja kahjustada veekeskkonna ökosüsteemi.

Näiteks:

• Resistentsed bakterid satuvad keskkonda samamoodi heitvee kaudu nagu ravimite jäägid. Seal võivad tekkida ja edasi levida eri bakterite geenivahetuse tõttu antibiootikumresistentsed bakteritüved.
• Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM on leidnud tõendeid, et mõni kemikaal on juba jõudnud mereelustikku - sinisesse rannakarpi, ahvenasse ja turska.

“Läänemerel on see omapära, et kõik asjad kipuvad kuhjuma. Kõik, mida me siin teeme, läheb lõpuks Läänemerre. Kuni mingi ajani see lahjeneb, aga ühel hetkel muutub saaste mõõdetavaks,” ütles keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner. Kuigi merevees olevad ravimijäägi kogused on mikroskoopilised, mõjutavad nad siiski bakterite ja organismide toimimist.

Antibeebipillid ja diklofenak on kõige rohkem muret tekitavamad

Kõrge riskitasemega ravimite hulka kuuluvad hormoonid, vähiravimid, antibiootikumid, antidepressandid ja valguvaigistid. Kõige rohkem muret tekitavamad ravimid merevees on rasestumisvastased vahendid ja valuvaigisti diklofenak.

Valuvaigisti diklofenak eritub organismist võrdlemisi muutumatul kujul, kuid antibiootikumid lagunevad toime käigus praktiliselt täielikult. Lagunemist nimetatakse metabolismiks ja see, mil määral aine kehas muundub, on iga ravimi puhul erinev. Pole võimalik öelda, kas loodusele on ohtlikum ravimi algne toimeaine või selle metaboolne jääk. Looduse seisukohalt on nad kõik võõrmolekulid.

Allikad:

Postimees https://pluss.postimees.ee/4263031/sinu-ibuprofeeni-patune-elu-laanemeres

Kliinikum.ee https://www.kliinikum.ee/keskkonnaosakond/pildid/konverentsid/2016/Juhan_Ruut.pdf




Autor: Sandra Hütt