Oleme eelnevates postitustes palju maininud, mida peaks tegema, et antibiootikumide resistentsuse tekkimist pidurdada. Sellest postitusest leiab kõik need meelespead ning lisaks ka üleüldist huvitavat, mida antibiootikumidest võib-olla veel ei tea.
Antibiootikume kasutatakse peamiselt hingamisteede põletike (bronhiit, kopsupõletik), kuseteede infektsioonide ning kõrva- ja kurguinfektsioonide puhul. Veel on antibiootikumid asendamatud, kui mikroobid satuvad vereringesse ja ohustavad siseelundeid. Erandjuhtudel kasutatakse antibiootikume ka ennetavalt - raske immuunpuudulikkuse korral (primaarne immuunpuudulikkus, HIV). Peamine on meeles pidada, et antibiootikumid toimivad bakteriaalsete infektsioonide puhul, mitte viiruste või nohu korral!
- Võta alati antibiootikume arsti poolt väljakirjutatud annuse järgi, võta ravimit kindlate ajavahemike tagant ja pea meeles, et antibiootikumikuur tuleb lõpuni võtta! Kõigi kolme soovituse eiramine (isegi kui enesetunne on juba parem) võib kaasa tuua osade bakterite kehasse allesjäämise ning järgmisel korral antibiootikume võttes võite avastada, et teie kehas on juba resistentsed bakterid. Korrektne annus ja kindlaksmääratud ajavahemikud (kaks korda päevas 12 tunnise ja kolm korda päevas 8 tunnise vahega) on olulised, et kehas ei oleks korraga liiga palju ega liiga vähe antibiootikume.
- Enne antibiootikumide väljakirjutamist peaks arst alati patsiendilt bakteriaalse külvi võtma! See on vajalik, et testida, mis bakteriga tegu on ja alles seejärel tuleks määrata vastav antibiootikum.
- Loe alati ravimi infolehte! Sealt saad infot ravimi kasutuse, toimeainete ja kõrvalnähtude kohta. Mõne antibiootikumi puhul on näiteks keelatud päevitamine (antibiootikum suurendab ärapõlemise riski) või alkoholi tarvitamine (alkoholi tarvitamisel võivad tekkida kõrvalnähud).
- Antibiootikumidega koos on soovitatav võtta ka probiootikume. Antibiootikumid tapavad soolestikus ka häid baktereid ning probiootikumid taastavad mikroobide tasakaalu soolestikus. Probiootikumide ja antibiootikumide võtmise vahel peaks olema paar tundi ning probiootikumide võtmist peaks jätkama ka pärast antibiootikumikuuri lõppemist, et keha kiiremini taastuks.
- Joo alati ravimile peale klaas vett. Allaneelatava ravimi toimet ja toime kiirust mõjutab pealejoodava vee kogus. Ühest lonksust veest ei piisa, klaasitäie veega laguneb ja imendub ravim kõige kiiremini. Mahlad, tee ja kohv võivad ravimi keemilisi omadusi ning toimet muuta.
- Ära kunagi anna sulle kirjutatud antibiootikume teisele inimesele! Erinevad antibiootikumid töötavad erinevate bakterite tekitatud infektsioonide puhul, seega on suur võimalus, et sinu ravim ei aita teist inimest haigusega võitlemisel, vaid tekitab temas lihtsalt bakterite resistentsust. Need samad bakterid võivad ka sulle üle kanduda.
- Kui sul peaks mingil põhjusel alles jääma antibiootikume või teisi ravimeid, siis ära viska neid prügikasti või WC potti. Ravimid tuleb viia tagasi apteeki, kus nende õige töötlemise eest hoolitsetakse. Ravimid, mille viskad lihtsalt ära reostavad keskkonda ja võivad jõuda ringiga sinuni tagasi, näiteks su joogivees või toidus, mida sööd.
Üldiselt on kõige targem enda tervist korras hoida tasakaalus toitumise ja sportliku eluviisiga ning pidades meeles tarbida palju vett, magada piisavalt ja nautida värsket õhku. Haigeks jäämise vältimine on kõige tõhusam viis antibiootikumide resistentsuse pidurdamisel. Võimalik on ennast ka vaktsineerida, mis aitab hoida nii bakteriaalseid kui ka viiruslikke haigusi eemal.
Autor: Sandra Hütt
Comments
Post a Comment