Tänases blogipostituses otsustasime võrrelda Eestit Rootsiga. Miks just Rootsi? Tegemist on riigiga, kus on Euroopa üks madalamaid antimikroobse- ja antibiootikumiresistentsuse tasemeid. Ja nagu tuleb postitusest välja, siis Eestil on nii mõndagi, mida Rootsilt õppida.
Rootsi pikaajaline visioon
Juba aastakümneid on Rootsis tähelepanu pööratud antimikroobse resistentsuse probleemile, koostatud on riiklik strateegia, millega on paika pandud pikaajalised eesmärgid loomakasvatuses, tervishoius ja elanikkonna teadlikkuse kasvatamise osas.
Pikaajalise visiooni ja sellel põhinevat edu illustreerib hästi näide, et Rootsis keelati juba 1986. aastal ära antibiootikume sisaldavad kasvustimulaatorid loomadesöötades, kui üle Euroopa tehti seda alles aastal 2006.
Rootsi põhieesmärkideks antimikroobse resistentsuse ennetamisel on kõrge teadlikkuse ja hügieenitaseme hoidmine nii tervishoius kui ka elanikkonna seas ning riikliku vaktsineerimiskava rakendamine ennetamaks välditavaid nakkushaigusi ja seetõttu vähendades vajadust antibiootikumide kasutamise osas.
Maailma Terviseorganisatsioon on toonud näite, et kui kõik lapsed maailmas vaktsineeritakse Streptococcus pneumoniae’i ehk kopsupõletikku, meningiiti ja keskkõrvapõletikku tekitava bakteri vastu, siis oleks võimalik ära hoida 11 miljonit antibiootikumide tarvitamise päeva aastas.
Inimeste teadlikkus ja ravisse suhtumine on oluline tegur, mis aitab kontrolli all hoida ravimresistentsuse teket. Rootsis on vaktsineerimise tase väga kõrge, üks kõrgemaid Euroopas ning inimesed on teadlikud, et vaktsineerimine mitte ainult ei aita vähendada haiguspuhanguid, vaid on ka oluline, et vähendada resistentsust antibiootikumide suhtes.
Rootsis pannakse suurt rõhku ka hambaravile ning jälgitakse sealset ravimite väljakirjutamist. Suur rõhk on hambahaiguste ennetusel. Neli korda aastas ehk iga kolme kuu tagant saadetakse inimestele kutse hambaarsti juurde, et läbi viia ennetav kontroll ning vajadusel ka ravi. Kutsed on sageli lõbusad, näiteks on mõnikord kutsel kirjas “me igatseme Sind” või midagi muud humoorikat. See on ilmekas näide sellest, kuidas riigis mõeldakse probleemi lahendamisele kompleksselt ja miski ei ole jäänud tahaplaanile.
Samuti aitab suhtumine sugulisel teel levivatesse nakkustesse ning turvaline seksuaalkäitumine leevendada teatud bakterite resistentsuse teket. Rootsis ei ole seksiteema tabu, pigem julgustatakse inimesi ja eelkõige noorukeid neil teemadel vabalt arutlema. Tänu avatud suhtumisele liigub ka informatsioon rahva seas paremini ja inimestel kujuneb harjumus käia regulaarselt kontrollis. Nii hoitakse ära ebavajalikke nakatumisi ja ravi ning säästetakse enese ja teiste tervist.
Terved loomad = vähem ravi
Ravimiresistentsuse tekkes on oluline tegur loomade tervis. Rootsi riigi suunitlus on terved loomad, mis tähendab, et neid ei pea ravima antibiootikumidega. Loomade hea tervis mõjutab otseselt inimeste tervist, kuna tooraine, mida süüakse ei sisalda liigseid antibiootikume. Ring, mis algab loomatööstuses ning lõppeb inimese kehas on üks tervik, mis mõjutab ravimresistentsuse tekke riski kogu keskkonnas. Oluline märkida, et erinevalt paljudest teistest riikidest ei kasutata Rootsis loomade raviks inimestele mõeldud antibiootikume.
Märkimisväärne on ka järelvalve süsteem, mida viiakse läbi regulaarselt aastaringselt. Ülevaatlusel kontrollitakse antibiootikumide jääke lihal, et teha kindlaks, et toiduks minevat liha ei ole eelnevalt töödeldud antibiootikumidega.
Rahva teadlikkus
Rootsis elanikkonna seas läbi viidud uuringust selgus, et 94% inimestest teadis, mis on antibiootikumide resistentsus ja et antibiootikume tarvitatakse bakteriaalsete infektsioonide, mitte viirusnakkuste puhul. Uuringust tuli välja, et Rootsi patsient usaldab oma arsti ja tema otsust mitte määrata antibiootikume.
Rahva teadlikkus antibiootikumide ja resistentsuse kohta on äärmiselt oluline tegur resistentsuse tekke vähendamisel. Mida teadlikumalt käituvad inimesed enda hügieeni suhtes, seda paremini hoitakse ära nakkushaiguste levikut, kaitstes selliselt nii iseennast kui teisi. Rootslased on loomult prosotsiaalsed, see tähendab, et ollakse teadlikud, et iga indiviidi käitumine mõjutab ühiskonda tervikuna. Lühidalt öeldes, lapsi vaktsineeritakse ning haigena ei ilmuta tööle, kuna üldine mentaliteet on vastutustundlik suhtumine, mis omakorda tähendab, et kui teised on terved, oled ka Sina!
Miks on neil paremini kui meil?
Rootsis võeti vastu riiklik antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemise strateegia, mille raames tehakse koostööd nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning kuhu on kaasatud lisaks tervishoiule ka põllumajandussektor. Selline üleriigiline koostöö on taganud Rootsile suure edumaa võrreldes paljude Euroopa riikidega. Nagu ka eelnevalt viidatud, siis on Rootsis rahva teadlikus antibiootikumiresistentsusest kõrge, see on ka üks osa strateegiast ning on ilmne, et tegevuskava kannab vilja.
Eestil selline laiem strateegia puudub. Tundub, et antibiootikumiresistentsus saab laiemat tähelepanu üks kord aastas, mil toimub Euroopa Antibiootikuminädal (mis algab järgmisel nädalal ja millest kirjutame ka siinsamas blogis!) Muul ajal ei tundu see oluline teema olevat eriti päevakorral.
Rootsis ei ole antibiootikumiresistentsus täna kimbutav mure, kuid sellegipoolest on riik vastuvõtnud laiapõhjalise tegevuskava probleemi vaoshoidmiseks. Rootsi strateegia rõhutab ka seda, et loorberitele ei saa jääda puhkama, kuna olukord võib kiiresti muutuda. Arvan, et see on koht, kus oleks Eestil õppida. Hoolimata sellest, et meil on täna antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse osas küllaltki head näitajad, ei pruugi see nii jääda, kui riigis sellega järjepidevalt ja läbimõeldult ei tegeleta.
Eesti võiks Rootsi eeskujul koostada antibiootikumide resistentsuse vastu võitlemise tegevuskava ja läbi viia uuringuid elanikkonna teadlikkuse osas. Huvitav oleks lugeda, millised on eestlaste teadmised antud küsimuses.
Autor: Kristi-Maria Nurm
Kasutatud materjal:
Comments
Post a Comment