Mis on MRSA ja mis saab, kui sa sellesse nakatud?

MRSA ehk metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus (stafülokokk) on superbakter, mis on tavalise Staphylococcus aureus bakteri vorm, kuid on resistentne metitsilliinile (millega tavaliselt stafülokokki ravitakse) ja teistele levinumatele antibiootikumidele.





Tegeledes iganädalaselt antibiootikumidest kirjutamisega, satub paratamatult teema ka sõpraderingis vestlusesse. Nii tuligi välja, et ühel sõbral on olnud kokkupuude MRSA bakteriga. Siinkohal jutustakski lühidalt ümber tema kogemuse.


Maarja kogemus
Umbes kaks aastat tagasi läks Maarja arsti juurde, kaevates kõrvavalu ja kõrvast väljuva eritise üle. Pärast ülevaatust pandi diagnoosiks kõrvapõletik ja kirjutati välja antibiootilised kõrvatilgad. Kahe nädala möödudes ei aidanud ravimid haigusest üle saada, mille peale kirjutas perearst Maarjale uued antibiootikumid tableti kujul. Kui ka need ravimid ei aidanud, võeti patsiendilt lõpuks bakterikülv, selgitamaks mis täpselt haigust tekitab. Külvi tulemused viitasid MRSA olemasolule ning edasi saatis perearst Maarja kõrvaspetsialisti juurde. Arst uuris patsiendi kõrva mikroskoobi all ning kirjutas välja kolmanda ravimi, mis lõpuks aitas haigusest vabaneda. Kokku võttis patsiendil tervenemine kolm ja pool kuud, millest osa oli kõrvaarsti pika ootejärjekorra tõttu. Patsient saadeti iga kord koju tervenema, kuid talle ei antud mingeid juhiseid bakteri leviku vähendamiseks või soovitusi patsiendi ja ta lähedaste hügieeninõuetele. Õnneks on Maarja ise mirkobioloogia tudeng ja teadis ise, kuidas targem käituda oleks.

Maarjaga loo üle arutledes olime mõlemad üsna üllatunud, kui palju võttis aega MRSA avastamine, terveks saamine ja see, et arst ei andnud mingeid juhtnööre hügienninõuetele.
Üldiselt, kui MRSA pole patsiendi kehasse sisse tunginud, siis saadetaksegi nad koju tervenema. Kuid siiski oleks vajalik tõsta nii patsiendi kui ka ta lähedaste hügieeninõudeid, et vältida bakteri edasikandmist. Eriti ettevaatlik peaks olema, kui patsiendil endal või mõnel ta lähedasel on nahal haav või kui lähedased on nõrgenenud tervisega.


Mida peaks MRSA puhul teadma?
30% populatsioonist kannab MRSAt ilma sümptomiteta. MRSA levib kontakti kaudu, kas siis inimeselt inimesele või samu pindu katsudes, ja ka kehaeritiste kaudu. Terveid inimesi bakter ei mõjuta, kuid ohtlikuks muutub MRSA siis, kui ta suudab kehasse sisse tungida. MRSA on ohtlik inimestele, kellel on lahtisi haavu (nt tavalised kriimud nahal või inimesed, keda on opereeritud), nõrgendatud immuunsüsteem (nt keemiaravi saavad või HIV positiivsed inimesed), diabeetikutele ja vanuritele. Seega on kõige enam ohus inimesed, kes on juba haiged. Eriti suur oht nakatumiseks on just haiglates, kust käib läbi palju rahvast ja kus on palju haigeid ühes kohas. Selletõttu on ka haiglates väga ranged hügieeninõuded. Lisaks peaksid kõik kontaktspordiga tegelevad inimesed hoidma hügieeninõuetest kinni, sest on täheldatud, et just nende inmeste seas levib bakter väga kiirelt.


Vajuta pildile, et seda suuremalt näha!



Bakter võib tekitada haavandeid ja paiseid nahal, sepsist, kopsupõletikku, luupõletikku, südame sisekesta põletikku, põiepõletikku ja liigesepõletikku, olenevalt nakatumise viisist.
MRSAd ravitakse antibiootikumidega - nendega, mis veel toimivad. Kuid ka neile on bakter hakanud vastupanu osutama.


Allikad:




Autor: Sandra Hütt

Comments

  1. Kolm kuud teada saamiseks on isegi hästi �� mul võttis aega veidi üle kolme aasta teada saamiseks miks antibiotsid ei mõju

    ReplyDelete

Post a Comment