Ravimresistentsuse ulatusliku leviku tagajärjeks on raskesti ravitavad või ravile üldse allutamatud infektsioonid. Seetõttu täienevad ka iga-aastased rahalised kulutused tavapärasest raskemini ravitavate haigete tervendamiseks.
Näiteks USAs tekib aastas umbes 2 miljonil haiglapatsiendil hospitaalinfektsioon. Suurbritannias ohustab hospitaalinfektsioon umbes 100 000 inimest aastas, kusjuures nende raviga seotud iga-aastased kulud on umbes 1 miljard naela. Ravi kestus, selle maksumus ja suremus on haiglanakkusest tingitud ravimiresisentse superinfektsiooni korral umbes kaks korda kõrgem kui “tavalise” superinfektsiooni puhul.
 |
(IDSA-Infectious Diseases Society of America uuringu,
tehtud 2010. aastal, järeldus)
|
Siiski, veelgi suurem majanduslik raskus ootab ees meid tulevikus, kui antibiootikumide tarvitamises (ja mittetarvitamises) midagi koheselt ette ei võteta. Maailmapanga (World Bank) uuringutest lähtudes on nemad koostöös arstide ja spetsialistidega ennustanud, et resistentsed superinfektsioonid võivad aastaks 2050 tekitada majanduskriisi ja madalseisu, mis oleks võrreldav olukorraga aastal 2008. Maailmapanga uuring näitab, et kõige halvem stsenaarium resistentsuse arenemisest oleks antibiootikumide ning teiste antimikroobsete ravimite kategooriline infektsioonidele mittemõjumine. See võib põhjustada madala sissetulekuga riikides rohkem kui 5%-lise SKP kaotuse ja suruda kuni 28 miljonit inimest, peamiselt arengumaadest, vaesusesse. Kahjuks, erinevalt 2008. aasta finantskriisist, ei oleks oodata lähitulevikus tsüklilist paranemist, sest antimikroobse resistentsuse mõju jätkuks.
Resistentsete bakteritega võitluse kulukus patsiendile ja perekonnale, haiglale ja keskkonnale tuleneb:
- vajadusest uuemate, kallimate ravimite järgi ravi teises faasis (esimeses faasis tuvastatakse resistentsus ja proovitakse esimese valiku ravimeid);
- kõrvalmõjude likvideerimisest ning nende kontrolli all hoidmisest;
- korduvatest testidest ning analüüsidest;
- haiglas veedetud päevade maksumusest;
- tõenäoliselt võtab patsient töö juurest haiguslehe, mis on kulukas tööandjale;
- täiendavast meditsiiniabist;
- kui juhuslikult peaks bakter haiglas levima, siis iga uue nakatanud patsiendi pealt mitmekordistub ravi kulukus;
- antibiootikumide kasutamisest loomadel, taimedel ning nende kaudu levikust inimeste hulka.
Kui Maailmapanga ja arstide prognoos ei pane hirmu tundma ning enda ja lähedaste tervisele mõtlema, siis mis peaks seda veel tegema? Mina, mu sõbrad, eakaaslased oleme ju põlvkond, kes aastal 2050. aastal on umbes keskealised ja tahame elada normaalses, terves ja puhtas keskkonnas. Mina isiklikult tahaksin ka siis olla sama tugeva immuunsüsteemiga kui olen praegu. Ja selle nimel peame alates tänasest päevast vaeva nägema. Meie, terviseblogijad, soovime, et kõik lugejad teadvustaksid endale viiruste, bakterite levimise ja resistentsuse probleemi ning püüaksid hoida ennast ja oma lähedasi turvaliselt tervetena, järgides kasvõi kõige lihtsamaid soovitusi. Me kõik saame olla eeskujuks näiteks alati käsi pestes või haigena kodus püsides.
WHO (World Health Organization) on andnud soovitusi, kuidas erinevad sektorid saavad antimikroobse resistentsuse levikut aeglustada ning ennetada:
- Indiviid:
- Kasuta antibiootikume vaid arsti ettekirjutusel
- Järgi antibiootikumide tarvitamise nõuandeid - sellest täpsemalt meie järgmises postituses!
- Hoolitse hügieeni eest (käte pesu, kontakti vältimine haigetega, toiduhügieeni jälgimine, kaitstud vahekord, vaktsiinid)
- Võimuesindajad saavad pakkuda abi:
- Koostades riigis tegevuskava, mille kohaselt antimikroobsete ravimitega tegeleda ning resistentsuse levikut piirata
- Parandades meetmeid infektsioonide leviku järelvalves
- Teavitades inimesi rohkem antimikroobsete ravimite tarbimise nõuetest, riskidest ja bakterite levikust
- Tervisetöötajad saavad pakkuda abi:
- Hoolitsedes hügieeni eest (käed, tarvikud, pinnad)
- Kirjutades patsiendile antibiootikume vaid tõsise vajaduse korral ning lähtudes tuvastatud bakterist
- Tutvustades alati patsiendile ravimite tarbimise korda
- Tutvustades patsientidele hügieeninõudeid ning jagades soovitusi
- Tervishoiutööstus, farmaatsiasektor saab olla abiks:
- Investeerides aega ja raha uute antibiootikumide uurimisse, arendusse, vaktsiinidesse, diagnostikasse jms.
- Põllumajandussektor saab abistada:
- Kasutadades loomadel antibiootikume vaid veterinaari järelvalve all
- Vältida ravimite kasutust arengu edendamiseks, kiirendamiseks või haiguste ennetamiseks
- Loomi vaksineerides, et vähendada antibiootikumide vajadust
- Võimalusel, kasutades alternatiivseid ravimeid
- Parandades järelvalvet farmides (hügieeninõuded, tootmisprotsess, looduslikkus, loomade heaolu jms)
- Populariseerides looduslikku toorainet ja loodusele sõbralikku tootmisprotsessi
Meil kõigil on võimalus olla osake maailma parandamise protsessist! Hoides ennast, hoiad teisi!
Tutvu kasutatud materjalidega:
- WHO soovitused resistentsuse leviku peatamiseks ning ennetamiseks: http://www.who.int/mediacentre/factsheets/antibiotic-resistance/en/
- Resistentsuse mõjust majandusele: https://www.reactgroup.org/wp-content/uploads/2016/10/economic-aspects-of-antibiotic-resistance.pdf
Autor: Keiti-Katriin Käige
Comments
Post a Comment