Soovides kaardistada antibiootikumide teadlikkust ja kasutamist, tegime lühikese küsitluse, mida jagasime Facebookis oma sõprade ja tuttavatega. Kokku vastas küsimustele 206 inimest - 13,6% mehi ja 86,4% naisi. Suurem osa vastanutest olid vanuses 18-30, kõige vähem vastajaid oli vanuses 50+ ja küsitlust tegi ka kolmteist 10-17aastast noort. Küsitlus sisaldas kahte blokki, millest esimene uuris inimeste teadlikkust antibiootiumide kohta ning teine antibiootikumide kasutust. Tänane postitus analüüsib esimest osa.
Esimesena uurisime, kui paljud teavad, et antibiootikumid töötavad vaid bakterite poolt põhjustatud põletikele. Nagu joonisel on näha, siis 89,3% vastanutest arvasid õigesti. 22 inimest arvas siiski, et antibiootikumid töötavad hoopis viiruste raviks, mis annab mõista, et on suur osa inimesi, kes sõltuvad vaid arstide teadmistest. Seepärast on ka hea, et Eestis ei saa antibiootikume osta käsimüügist, nagu seda saab teha näiteks Hispaanias. Eestis on ostuks vajalik retsept.
Resistentseks saab muutuda bakter, mitte antibiootikum ega patsient. Ka sellele küsimusele vastas enamus õigesti, kuid valesid vastuseid oli koguni 55. 41 inimest arvas, et resistentseks muutub inimene ning 14 arvas, et resistentseks muutub antibiootikum. Nagu ka eelmise küsimuse tulemus, näitab see, et ühiskonnas on vaja antibiootikumide teemal teadlikkust tõsta.
Antibiootikume ei tohiks kohe kindlasti võtta ennetavalt ja seda teadis ka 200 inimest. Vaid 6 vastanut arvas valesti. Antibiootikume kirjutab haigele välja arst ning seda ainult juhul, kui patsient on päriselt haige, sest ravimite tarbimine profülaktikaks aitab kaasa resistentsuse tekkimisele. Paljud ei tea, et antibiootikume kasutatakse ennetavalt loomade haiguste vältimiseks, mis on resistentsust kõvasti tõstnud.
Antibiootikumide mittetarvitamine ei välista resistentsuse teket on õige väide. Resistentsete bakterite olemasolu suureneb mitu moodi - inimeste ravi, loomade ja taimede kasvatuse tagajärjel. Resistentsuse tekkimine on loomulik evolutsiooni käik, kuid hetkel me kiirendame seda protsessi liiga tiheda ning väära antibiootikumide tarbimisega. Päris suur on ka meie küsitluses valearusaam, et resistentsusest saab üldse vältida.
Nagu juba eelmises lõigus mainitud, mõjutavad loomade ja taimede manustatud antibiootikumid ka inimesi. Sellele küsimusele vastas õigesti 181 inimest, kuid 25 vastanut ei teadnud, et liha ja taimede tarbimise läbi jõuvad neile manustatud antibiootikumid ka inimesteni.
Juba homme võtame kokku küsitluse teise poole ning analüüsime oma sõprade ja tuttavate vastuseid antibiootikumide kasutamise kohta. Homseni!
Autor: Kerly Naeris
Comments
Post a Comment