Kas teadsid, et loomadele antavad antibiootikumid mõjutavad ka inimest?

Lubasin Teile, lugejatele, et tänases postituses kirjutan teemal, kuidas loomadele manustatavad antibiootikumid omakorda meid mõjutavad. Kuidas jõuavad need inimese organismi? Mida saaks teha, et sellist olukorda ära hoida? Seda saad lugeda allolevast postitusest. Head lugemist!

Ka loomade organismis võivad tekkida antibiootikumidele resistentsed bakterid

Jah, need bakterid võivad jõuda hiljem loomaliha ja põlluviljade kaudu toiduainetesse ning sealt edasi inimese organismi. Kuidas resistentsed bakterid meieni jõuavad?

Selleks on mitmeid viise. Lugesin hiljuti, et paljud farmitöötajad on saanud oma töökohast bakteri, mis on resistentne. Uurimise käigus on selgunud, et levik võib alguse saada näiteks sigalast. Ravile allumatud bakterid levivad loomadelt inimestele ning isegi lemmikloomalt peremehele. Nüüd loengi ette erinevaid leviku teid, kuidas see bakter inimese organismi jõuab. Üheks resistentsuse leviku teeks on loomade väljaheide, mis satub põllule, võib saada kokku toiduviljaga ning jõuab inimeseni. Või satub hoopis inimese väljaheide reovette, kust satuvad resistentsed bakterid uuesti ringlusesse. Veepuhastussüsteemid ei eralda reoveest ravimijääke ega ka resistentseid baktereid. Teiseks, kui sõnnikuga köögivilju väetada ja neid vilju toorelt süüa, jõuavad samuti resistentsed bakterid inimesteni. Edasi võivad bakterid omakorda sattuda sõnnikust pinnavette, mille kaudu jõuavad need randadesse. Sellised olukorrad tekivad seetõttu, et ravimit ehk antibiootikumi on loomale manustatud valedes kogustes või ebasobival ajaperioodil. Isegi, kui toitu kuumutada või külmutada, on antibakteriaalsed ravimijäägid sealt leitavad ja võivad inimestele erinevaid allergilisi reaktsioone tekitada. Leviku teid on palju ja on ilmselge, et resistentsete bakteritega võime kokku puutuda igal pool. 

Mida teha, et sellist olukorda ära hoida?

Number üks, tuleb kinni pidada keeluajast ehk antibiootikumiravi ajal ja ka teatud aeg peale ravi, ei tohi loomalt pärit piima, mune ja liha inimtoiduks kasutada. Tuleb järgida antibiootikumiravi koguseid ja ajaperioodi. Samuti ei tohiks antibiootikume manustada vahetult enne lindude ja loomade surmamist, sest teatud määral hoiab see ära ravimijääkide esinemist lihas. Kanad, keda ravitakse antibiootikumidega, on võimelised alles nädala pärast munema ravimijääkidest puhtaid mune.

Näiteks Talleegi linnukasvatuses järgib veterinaararst pingsalt lähiriikide olukorda ja annab hinnanguid, kas ja millist ravimit on mõistlik kasutada. Enne lindude tapale toomist on kehtestatud keeluaeg, mis resistentsust välistab. Talleegis kehtib tugev enesekotroll igas tootmise etapis. Ravimijäägid tekitavad ka probleeme piimatööstustes, tõkestades piimhappebakterite ehk kasulike mikroobide kasvu. Me kõik ja loomulikult eriti farmerid, peavad endale teadvustama resistentsusega seotud ohte ja tuleb järgida loomakasvatustavasid, et selliseid olukordi ära hoida.



Kasutatud allikad:
https://www.agri.ee/et/mida-peaksid-teadma-antibiootikumiresistentsusest-loomakasvatuses
http://eprints.tktk.ee/2810/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_N%C3%B5lvaku.pdf

Autor: Kristel-Liis Sirel

Comments