Lubasin Teile,
lugejatele, et tänases postituses
kirjutan teemal, kuidas loomadele manustatavad antibiootikumid omakorda meid mõjutavad. Kuidas jõuavad need inimese organismi? Mida saaks
teha, et sellist olukorda ära hoida? Seda
saad lugeda allolevast postitusest. Head lugemist!
Ka loomade
organismis võivad tekkida
antibiootikumidele resistentsed bakterid
Jah, need
bakterid võivad jõuda hiljem loomaliha ja põlluviljade kaudu toiduainetesse ning sealt edasi
inimese organismi. Kuidas
resistentsed bakterid meieni jõuavad?
Selleks on
mitmeid viise. Lugesin hiljuti, et paljud farmitöötajad on saanud oma töökohast bakteri, mis on resistentne. Uurimise käigus on selgunud, et levik võib alguse saada näiteks sigalast. Ravile allumatud bakterid levivad
loomadelt inimestele ning isegi lemmikloomalt peremehele. Nüüd loengi ette erinevaid leviku teid, kuidas see
bakter inimese organismi jõuab. Üheks resistentsuse leviku teeks on loomade väljaheide, mis satub põllule, võib saada kokku toiduviljaga ning jõuab inimeseni. Või satub hoopis inimese väljaheide reovette, kust satuvad resistentsed
bakterid uuesti ringlusesse. Veepuhastussüsteemid ei eralda reoveest ravimijääke ega ka resistentseid baktereid. Teiseks, kui sõnnikuga köögivilju väetada ja neid vilju
toorelt süüa, jõuavad samuti resistentsed bakterid inimesteni.
Edasi võivad bakterid omakorda
sattuda sõnnikust pinnavette,
mille kaudu jõuavad need randadesse.
Sellised olukorrad tekivad seetõttu, et ravimit ehk
antibiootikumi on loomale manustatud valedes kogustes või ebasobival ajaperioodil. Isegi, kui toitu
kuumutada või külmutada, on antibakteriaalsed ravimijäägid sealt leitavad ja võivad inimestele erinevaid allergilisi reaktsioone
tekitada. Leviku teid on palju ja on ilmselge, et resistentsete bakteritega võime kokku puutuda igal pool.
Mida teha, et
sellist olukorda ära hoida?
Number üks, tuleb kinni pidada keeluajast ehk
antibiootikumiravi ajal ja ka teatud aeg peale ravi, ei tohi loomalt pärit piima, mune ja liha inimtoiduks kasutada.
Tuleb järgida antibiootikumiravi
koguseid ja ajaperioodi. Samuti ei tohiks antibiootikume manustada vahetult
enne lindude ja loomade surmamist, sest teatud määral hoiab see ära ravimijääkide esinemist lihas. Kanad, keda ravitakse antibiootikumidega, on võimelised alles nädala pärast munema ravimijääkidest puhtaid mune.
Näiteks Talleegi linnukasvatuses järgib veterinaararst pingsalt lähiriikide olukorda ja annab hinnanguid, kas ja
millist ravimit on mõistlik kasutada. Enne
lindude tapale toomist on kehtestatud keeluaeg, mis resistentsust välistab. Talleegis kehtib tugev enesekotroll igas
tootmise etapis. Ravimijäägid tekitavad ka
probleeme piimatööstustes, tõkestades piimhappebakterite ehk kasulike
mikroobide kasvu. Me kõik ja loomulikult eriti
farmerid, peavad endale teadvustama resistentsusega seotud ohte ja tuleb järgida loomakasvatustavasid, et selliseid olukordi ära hoida.Kasutatud allikad:
https://www.agri.ee/et/mida-peaksid-teadma-antibiootikumiresistentsusest-loomakasvatuses
http://eprints.tktk.ee/2810/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_N%C3%B5lvaku.pdf
Autor: Kristel-Liis Sirel
http://eprints.tktk.ee/2810/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_N%C3%B5lvaku.pdf
Comments
Post a Comment