Infektsioonikontrolli arst Pille Märtin: meil oleks vaja täiesti teistsugust lähenemist bakteriaalsetele infektsioonidele

Võtsime eesmärgiks kajastada meie blogis igal nädalal mõne oma ala spetsialisti mõtteid, et neid ka teiega jagada. Olen rohkem kui kindel, et asjatundjate arvamust on põnevam ja ilmselt ka kasulikum lugeda. Enda kogemuse põhjal võin julgelt öelda, et arvamuste rubriigid on alati kõige kaasahaaravamad ja ka autoril on selliseid lugusid palju huvitavam kirjutada.

Järgnevas postituses toome teieni infektsioonikontrolli arsti Pille Märtini mõtted antibiootikumide resistentsusest. Pille puutub selle teemaga kokku nii Terviseametis kui ka igapäevaselt praktikas Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Esitasime talle mõned küsimused, millele lahkesti ka vastused saime.

Antibiootikumide resistentsus Eestis

Oma igapäevatöös Lääne-Tallinna Keskhaiglas puutub Pille antibiootikumidele resistentsete bakterite kandjatega või juba haigetega pidevalt kokku. Uurisime Pillelt, kui mastaapne on tema hinnangul antibiootikumide resistentsuse probleem Eestis. Arsti sõnul on meil asjad tegelikult hästi. “Kui vaadata Eestit näiteks Euroopa kontekstis, tuginedes EARSS-Net andmetele, siis vähemalt humaanmeditsiinis on meil asjad üsna hästi. Meil ei ole laialt levinud karbapeneemidele (stabiilsed laiatoimelised antibiootikumid) resistentseid baktereid, keda võib kohata mitmetes lõunapoolsetes maades,” räägib Pille.

Pille Märtin

Antibiootikumid on kindlasti vajalikud, eriti näiteks bakteriaalse kopsupõletiku, neeruvaagnapõletiku ja paljude muude raskete, eluohtlike infektsioonide raviks. Siin ei ole alternatiiv ravimeetodeid. “Antibiootikumid on algselt looduslikud vahendid olnud - teatud hallitusseened produtseerivad neid. Inimene on aga suutnud selle protsessi väga efektiivseks muuta,” märgib Pille. Küll aga julgustab ta nohu või köha korral julgesti looduslikke abivahendeid pruukima, et organismile viirustest lahti saamiseks paremaid võimalusi luua. Looduslikest abivahenditest tuleb pikemalt ja põhjalikumalt juttu järgmises postituses.

Antibiootikumide väljastamine

“Eestis on erinevalt nii mitmestki teisest riigist antibiootikumid retseptiga kättesaadavad ja telefoni teel antibiootikume näiteks nohu tõttu loomulikult välja ei kirjutata,” ütleb Pille. Tema sõnul tuleb sellegipoolest ette, et alustatakse ühe preparaadiga, seejärel jätkatakse järgmisega ja alles kolmanda eel võetakse mikrobioloogiline proov. 

Miks siis pigem ei võeta enne antibiootikumide väljakirjutamist patsiendilt külvi? See on ju oluline osa resistentsusega võitlemisel. Märtini sõnul tuuakse arstiõppes igal pool välja külvide võtmise ja infektsioonhaiguse diagnoosimise protsessi olulisus. Ta lisab: “Mikrobioloogilise külvi uurimine laboris on pikem tavalisest vereanalüüsist - alates materjali külvamisest sobivale söötmetassile, selle inkubeerimisest ja leitud mikroobide samastamise ja tundlikkuse määramiseni.” Selleks kulub paar ööpäeva ja võib-olla ka kauem. Inimene ei pruugi nii kaua oodata ning alustataksegi raviga n-ö parima kavatsuse kohaselt. Kui aga näiteks inimesel on juba esimese raviga paranemine silmnähtav, siis võib tekkida tunne, et milleks uurida, kui asi niigi paraneb.

Antibiootikumiresistentsuse laienemise ja bakterite leviku takistamine

Selleks, et haiglates ja terviseasutustes bakterid ei leviks, on olemas terve rida reegleid, mille täitmisel bakterid liikvele ei pääse. Näiteks käte puhastamiseks on antiseptikumide pudelid kättesaadavates kohtades, isikukaitsevahendid on käepärast ja kasutusel, pindade puhastamiseks kasutatakse kindlaid testitud ja tõestatud toimega vahendeid. Lisaks on rida reegleid, mille järgimine on kohustuslik igas asutuses (instrumentide puhastamine, ruumide kasutus, planeerimine, jäätmete käsitlus, puhastusteeninduse tegevused).

Selleks, et aga antibiootikumiresistentsuse laienemist takistada, saab iga üks meie seas midagi ära teha. Kui arst on ravimi juba välja kirjutanud, siis tuleks seda täpselt skeemist kinni pidades tarvitada. Mitte kasutada ülejäänud preparaate ning igapäevases elus on suur abi hügieenireeglitest kinni pidamine. “Lisaks miks mitte ka harrastada tervislikku eluviisi, et oma mikroobidel oleks hea elada,” lisab infektsioonikontrolli arst Pille Märtin.

Milline on olukord antibiootikumidega 10 või 20 aasta pärast?

Väidetavalt aga ei looda uusi antibiootikume piisavalt, resistentsuse probleem aina suureneb, pidevalt ilmub informatsioon antibiootikumide efektiivsuse langemise kohta. Milline on siis olukord aga 10 või 20 aasta pärast? 

Pille arvates on uute antibiootikumide loomisega see häda, et bakterid õpivad väga kiiresti, kuidas nendega toime tulla ja lisab: “Meil oleks hädasti vaja täiesti teistsugust lähenemist bakteriaalsetele infektsioonidele, midagi sellist, mida bakterid ei suuda üle kavaldada ja mis oleksid ühtlasi inimeste kudedele ohutud. See on küsimus, millele ei ole lähiajal kiiret vastust oodata.” Pille usub, et 10 või 20 aasta pärast saab Eestis veel seni kasutusel olnud antibiootikume kasutada, küll aga võib nende nimekiri olla lühem kui praegu. Kõik bakterid ei muutu ühekorraga kõikidele antibiootikumidele resistentseteks, protsess on aeglane, aga pidev. “Mida mõistlikumalt antibiootikume kasutatakse, seda pikemaks ajaks neid jätkub ja nii me võidame aega uute lahenduste välja töötamiseks,” märgib Märtin.

Autor: Kristel-Liis Sirel