Antimikroobne resistentsus ja antibiootikumide resistentsus

Põhitõed

• Antimikroobsed ravimid on ravimid, mida kasutatakse bakterite, parasiitide, viiruste ja seennakkuste tekitatud infektsioonide raviks.
• Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse ainult bakterite tekitatud infektsioonide raviks.
• Antibiootikumid on osa antimikroobsetest ravimitest.
• Resistentsus ehk vastupanuvõime.
• Resistentseks võivad muutuda mikroorganismid nagu bakterid, parasiidid, viirused ja seennakkused, mitte inimesed ega ravimid!

Antimikroobne resistentsus on bakterite, parasiitide, viiruste ja seennakkuste vastupanu antimikroobsele ravimile, millele nad enne allusid.

Antibiootikumide resistentsus on bakterite vastupanu antibiootikumidele, millele nad enne allusid.

Resistentsuse tekkimine

Resistentsus tekib, kui mikroorganism näiteks muteerub või omandab resistentse geeni ning on võimeline üle elama rünnaku antimikroobse ravimi poolt. Mikroorganismid, millel on kujunenud resistentsus, jäävad haige inimese organismis ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige inimene tarvitab talle arsti poolt määratud ravimit.

Näiteid bakterite resistentseks muutumise võimalustest:

• Bakter neutraliseerib antibiootikumide toimeaine enne, kui see teda kahjustama hakkab.
• Bakterid vahetavad omavahel resistentsust määravaid geene.
• Bakterid muudavad antibiootikumi toime sihtkohta nii, et see ei mõjuta bakteri talitlust.
• Mõned bakterid suudavad antibiootikumi rakust kiiresti eemaldada.
• Mutatsioonide teel.
• Bakterid omandavad resistentsetelt bakteritelt antibiootikumiresistentsed plasmiidid (vastupanuvõimet kodeerivad DNA pakendid).

Resistentsuse tekkimise põhjused

Antimikroobne resistentsus tekib mikroorganismides looduslikult, kuid me oleme lihtsustanud seda ravimite vale kasutuse läbi. Valede kasutusviiside hulka kuuluvad näiteks viirusliku haiguse, nagu külmetuse või gripi, puhul antibiootikumide kasutamine või antibiootikumikuuri pooleli jätmine.

Tulevikuväljavaated

Kui nii jätkub, siis leiame ennast uuesti antibiootikumidele eelnevast ajastust, mil nakkushaigused võivad taas tappa. Kuna resistentsuse teema on alakajastatud, siis ilmselt ei oska paljud inmesed isegi ette kujutada, mil viisidel me ainuüksi antibiootikumidest sõltume, rääkimata ülejäänud antimikroobsetest ravimitest. Haigusi hakatakse põdema kauem, mis tähendab rohkemat aega haiglates ning kallimaid ja toksilisemaid ravimeid. Bakterid levivad kergesti inimeselt inimesele, seega on ka haige lähedased ohus. Ning kõiki haigestunuid ei õnnestuks ka päästa. Antibiootikumid vähendavad riske ka keerukate protseduuride, nagu kirurgia ja kemoteraapia, kasutamisel, mis viib tänapäevase meditsiini taas minevikku. Rääkimata resistentsuse mõjust riigi tervishoiusüsteemile ja majandusele.

Kõige lihtsamad soovitused resistentsusega võitlemiseks on ennetada haigeks jäämist tervislike eluviisidega, kuulata oma arsti ja võtta ravimeid vastavalt tema soovitustele ning pesta käsi!

Kuni detsembri keskpaigani käsitleme antibiootikumide resistentsusega seotud teemasid igal tööpäeval. Hoia meie lainel ja saa teada, kuidas saaksid veel antimikroobse resistentsusega võidelda!

Allikad:

Terviseameti koduleht www.terviseamet.ee

WHO koduleht www.who.int

Autor: Sandra Hütt