Vaktsineerimisega päästame elusid

Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. 
Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. 
Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis on immuunsüsteem kohe valmis inimest kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine järgmistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid.


Miks on vaktsineerimine vajalik?

Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaksineerides aitame kaasa haiguste leviku takistamisele ning suudame kaitsta oma lähikondlasi. Meil Eesti on vaktsineerimine olnud tõhus ning väidetavaid haigusi esineb üpris harva. Vaksineerides säästetakse maailmas ligikaugu 2.5 miljoni inimese elu aastas.


Milliste haiguste vastu vaktsineeritake?

Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas, kuid siisi on tänaseks kasutusel vaktsiinid mitmetele ohtlikele nakkushaigustele. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritake Eestis:
  • Tuberkuloos
  • B-hepatiit
  • Teetanus
  • Läkaköha
  • Mumps
  • Leetrid
  • Punetised
Tõhusad vaktsiinid on olemas ka A-hepatiidi, inimese papilloomiviirus-nakkuse, pneumokokk-nakkuse, tuulerõugete, marutõve jne vastu.


Ka vaktsineerides, aitame kaasa antibiootikumide resistentsuse mitte tekkimisele!


Lisasin ka video, kus räägib vaktsineerimisest: 

Autor: Kerly Naeris















Comments