Eesti ja antibiootikumide resistentsus

on

Huvitav on võrrelda Eesti käekäiku teiste riikidega. Ka ajakirjanduses leidub artikleid stiilis “vaata, kuidas läheb Eestil võrreldes nende Euroopa riikidega”. Majandusest rääkivad artiklid panevad Eesti pigem positiivsesse valgusesse, tervisealaselt aga tihtipeale mitte. Küll jälle tuleb raport, kuidas eestlased tarbivad liigselt alkoholi või et me positsioneerime Euroopa HIV tabelite tipus.

Sellest tekkis mul ka küsimus, kus positsioneerib Eesti ravimiresistentsuse, täpsemalt antibiootikumiresistentsuse kohapeal? Esmalt pidin selgeks tegema, kas üldse midagi võrrelda on ja kuidas on olukord mujal. Lugedes erinevaid ELi ja WHO poolt väljastatud materjale, saan aru, et mure ravimiresistentsusega maailmas ja Euroopas on suur. Kui lugeda ka siinse blogi varasemaid postitusi saab aru, et ravimiresistentsus ei ole naljaasi ja sellega peab aktiivselt tegelema. Kuid ikka on õhus küsimus “kus positsioneerib Eesti?”

Kui lüüa sisse Google otsingumootorisse “antibiootikumide resistentsus Eestis”, siis esimesel kohal figureerib “antibiootikumiresistentsuse alased uuringud Eestis” - kui antibiootikumide resistentsusele on spetsiaalne lehekülg pühendatud, siis peab ka Eestis probleem eksisteerima? 

 Loen tollelt leheküljelt erinevaid uuringuid ja artikleid ning paari tunni pärast olen veendunud, et Eestis olukord ravimiresistentsusega ei ole väga hull. “Võrreldes teistega (ELi riikidega - toim.) on meil oma spetsiifilised probleemid – hulgiresistentne M. tuberculosis. Olukord on pigem parem, kui 5–6 aastat tagasi ise arvasime,” väidab Tartu Ülikool meditsiinilise mikrobioloogia dotsent Tõnis Karki ühes oma artiklis. 

 Sarnaselt väidavad ka Tartu Ülikooli kliinikumi arst Piret Mitt ning SYNLAB Eesti OÜ Infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber enda artiklis: “Kokkuvõttes on nii antibiootikumide kasutamine kui ka ravimiresistentsete mikroobide levimus Eestis väiksem kui Euroopas keskmiselt ning loodetavasti jätkub see suundumus ka järgmise 20 aasta jooksul.” Samast artiklist loeb ka välja, et Eesti antibiootikumide kogukasutus on viimase 20 aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne ja üks väiksemaid Euroopas.

Üleüldiselt positiivsest tekstist jääb siiski kõlama tuberkuloosi probleem Eestis. Tänaseks on tuberkuloos arenenud hulgiresistentseks, nagu ka Tõnis Karki välja tõi. Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar kirjutab järgnevalt: “Väga tõsine ja kaugele ulatuvate tagajärgedega on tuberkuloositekitajate ravimresistentsuse probleem Ida-Euroopas ja sealhulgas Eestis. Maailma Terviseorganisatsiooni kolmes Euroopa regioonis on tuberkuloosi-epideemilisi maid 18, nende hulgas Eesti ning Euroopa Liidus on neid maid viis, sealhulgas Eesti.” 

 Aastal 2012 registreeriti Eestis 291 tuberkuloosijuhtu, millest 62 olid ravimiresistentsed. Noorim hai­gestunu oli 2aastane, va­nim 98aastane. Tol aastal suri tuberkuloosi 39 inimest. Tuberkuloos on endiselt üks enim ohvreid nõudev nakkus maailmas, hoolimata sellest, et tuberkuloosi levikus ja ravis on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng paremuse suunas. Teades, et epideemia on tõsine, võttis WHO eesmärgiks kaotada 2035. aastaks maailmast tuberkuloosiepideemia. Meil on 18 aastat aega, et epideemia likvideerida.

Asja teeb ka keerukaks, et Eestis leviv tuberkuloos on multiresistentne ning paljud registreeritud on ravimiresistentsed. “Resistentsus on mikroobide evolutsioon, seetõttu on resistentsuse likvideerimine kaheldav,” kirjutab Tõnis Karki, lisades, et tegevus tuleks suunata ravimiresistentsuse tekke maksimaalsele aeglustamisele.


Trend on näidanud, et maades, kus antibiootikume vähem kasutatakse, esineb ka vähem ravimiresistentsust. Kuid antibiootikumide väiksemast tarbimisest inimeste seast kahjuks ei piisa. 

Antibiootikume kasutatakse ka loomakasvatuses, kusjuures üle poole maailmas toodetud antibiootikumide kogusest kasutatakse loomakasvatuses. Loomakasvatuses tekkinud resistentsus levib ka edasi inimestele. Näiteks võivad resistentsed bakterid kanduda loomadelt üle farmitöötajatele. Ja kui loom on nakatunud resistentsete bakteritega, võib neid leida ka toodangust. Aga sellest kõigest juba järgnevatest blogipostitustes.

Loogiline järeldus tundub olevat, et seal, kus antibiootikume kasutatakse, tekib ka resistentsus. Kuna Eestis on antibiootikumide tarvitamine võrdlemisi madal, ei ole meil ka probleem nii suur. Kindlasti ei tähenda see seda, et antibitootikumiresistentsusesse saab suhtuda Eestis kergekäeliselt. Kuna tegemist on ülemaailmse epideemiaga, siis peavad panustama KÕIK, sealhulgas ka riigid, kus resistentsuse tase ei ole väga kõrge. 
Autor: Kristi-Maria Nurm
Loe kasutatud allikatest juurde:

Comments

Post a Comment